Lõhnaküünalde ja difuusorite tootjate kohustused ELis vastavalt REACH-ile ja CLP-le

Kui toodate lõhnaküünlaid või difuusoreid ja soovite neid ELis müüa, olete tõenäoliselt kokku puutunud lühenditega nagu REACH, CLP või UFI. Need õigusaktid määravad, kuidas tooted tuleb klassifitseerida ja märgistada ning millal on vaja esitada teade mürgistusteabekeskustele.

Kas pean küünla või difuusori jaoks koostama ohutuskaardi (SDS)?

Ohutuskaart koostatakse toodetele, mis on klassifitseeritud ohtlikuks või sisaldavad aineid:

• püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised (PBT)
• väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad (vPvB)
• väga ohtlikud ained (SVHC)
• ained, millel on kokkupuute piirnormid

Ohutuskaart esitatakse peamiselt professionaalsetele kasutajatele. Kui müüte küünlaid ainult lõpptarbijatele, ei pea te ohutuskaarti tootega kaasa andma. Kuid see peab olema koostatud ja esitatav nõudmisel.

Lõhnaküünalde ja difuusorite puhul on näiteks sageli järgmine klassifikatsioon:

• H317 (võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni)
• H411/H412 (ohtlik veekeskkonnale)

Kuidas teada saada, kas minu küünal või difuusor on klassifitseeritud ohtlikuks?

Et määrata, kas toode on ohtlik, on vaja teada selle koostist ehk millistest ainetest see koosneb. Koostis tagab toote funktsionaalsuse, näiteks et küünal või difuusor lõhnaks.

Ohu hindamine põhineb kasutatud toorainetel, mille kohta peaksid olema kättesaadavad ohutuskaardid.

Nendest toorainetest tuvastatakse üksikud ained ja arvutatakse nende kontsentratsioon lõpptootes. Selle teabe põhjal määratakse seejärel toote klassifikatsioon vastavalt CLP-reeglitele.

Klassifikatsiooni arvutuse teeb tavaliselt keemiaalase regulatsiooni spetsialist või kasutatakse spetsiaalseid tööriistu, näiteks tarkvara SBLCore.

Mida peab küünla või difuusori pakend sisaldama vastavalt CLP-määrusele?

Kui küünal või difuusor on klassifitseeritud ohtlikuks või sisaldab sensibiliseerivaid aineid, tuleb see pakendada ja märgistada vastavalt CLP-määrusele.

Silti ei tohi kleepida otse küünlavahale, kuna see on mõeldud põlemiseks. Ohtlik küünal tuleb seetõttu müüa pakendis, mis sisaldab küünalt otseselt (näiteks klaas või muu anum), millele paigutatakse CLP-märgistus.

Silt peab olema pakendi külge kindlalt kinnitatud, hästi nähtav ja kergesti loetav.

Samad reeglid kehtivad ka pulkdifuusoritele (rotang), mis peavad samuti olema märgistatud CLP-sildiga.

Kui tootel on lisaks väline pakend või karp, peavad nõutavad andmed olema esitatud ka sellel pakendil.

Väikestes pakendites (nt alla 125 ml) küünalde ja difuusorite puhul võivad kehtida mõned märgistamisnõuete erandid.

CLP-silt sisaldab tavaliselt:

• toote nimetus
• ohusümbolid (piktogrammid)
• tunnussõna (Oht / Hoiatus)
• H-laused
• P-laused
• tarnija andmed
• nimikogus
• UFI-kood, kui toode kuulub PCN-teavituse alla

Lisaks CLP-le kasutatakse toodetel sageli ka ohutuspiktogramme vastavalt standardile ČSN EN 15494, mis teavitavad tarbijaid küünalde õigesti kasutamisest.

Illustratiivne pilt.

Kas pean küünla või difuusori kohta esitama teate PCN-i?

Jah, kui toode on klassifitseeritud tervisele ohtlikuks või füüsikaliste omaduste tõttu (H2xx või H3xx), tuleb esitada teade PCN-süsteemi (Poison Centres Notification). Teade tuleb esitada iga liikmesriigi kohta, kus toodet müüakse. Üks esitamise tingimus on UFI-kood, mis peab olema märgitud ka toote etiketil.

Millal on vaja UFI-d?

UFI (Unique Formula Identifier) luuakse toodetele, mis kuuluvad PCN-teavituse alla.

See on kuueteistkümnemärgiline tähtnumbriline kood, mis seob turul oleva konkreetse toote PCN-teates esitatud koostiseandmetega. Tänu sellele on mürgistusteabekeskustel eri riikides hädaolukorras juurdepääs toote koostise teabele.

UFI loomiseks saab kasutada veebitööriistu, näiteks ECHA veebilehel olevat UFI Generatorit.

UFI generaator on saadaval ka meie veebilehel, kus leiate lisateavet segude PCN-teavitamise kohta.

Kokkuvõte

Lõhnaküünalde ja difuusorite tootjatena peate enne toote turule laskmist määrama selle klassifikatsiooni vastavalt CLP-määrusele. Kui toode on klassifitseeritud ohtlikuks või sisaldab reguleeritud aineid, tuleb koostada ohutuskaart. Ohtlike toodete puhul tuleb tagada ka nõuetekohane pakendamine ja märgistamine vastavalt CLP-le. Kui toode on klassifitseeritud tervisele ohtlikuks või füüsikaliste omaduste tõttu, tuleb esitada teade PCN-süsteemi ja märkida etiketile UFI-kood.