Logi sisse
Български
Čeština
Dansk
Deutsch
Ελληνικά
English
Español
Français
Hrvatski
Italiano
Latviešu
Lietuvių
Magyar
Nederlands
Norsk
Polski
Português
Română
Slovenčina
Slovenščina
Српски (Ћирилица)
Suomi
Svenska
Türkçe
Русский
Українська
Ohutuskaart
Ohutuskaart (inglise keeles Safety Data Sheet, lühendatult SDS) on põhidokument kemikaalide ja segude ohutuks käitlemiseks. See sisaldab teavet ohtude, tervisekaitse, transpordi ja kõrvaldamise kohta. Euroopa õigusaktid nõuavad seda kõigilt, kes toodavad, impordivad või turustavad kemikaale.
Ohutuskaardid on aluseks ka ohtlike segude teavitamisel mürgistuskeskustele PCN-vormingus vastavalt CLP-määruse VIII lisale.
Kes kasutab ohutuskaarti
Tarneahela ettevõtted
et nad saaksid tooteid õigesti klassifitseerida ja märgistada, edastada teavet ohtude kohta ning tagada nende ohutu kasutamise
Mürgistuskeskused ja tervishoiutöötajad
et nad saaksid ainega kokkupuute korral kiiresti anda professionaalset esmaabi
Järelevalveasutused
et nad saaksid kontrollida, kas kõik on kooskõlas kemikaali- ja ohutusalaste õigusaktidega
Pääste- ja tuletõrjeteenistused
et nad õnnetuste, ainete lekete või tulekahjude korral teaksid, millega nad kokku puutuvad
Transpordiettevõtted
et nad teaksid, kuidas toodet õigesti käidelda, pakendada ja transportida
Laborid ja konsultatsiooniettevõtted
et nad saaksid professionaalselt hinnata toote omadusi ja kontrollida, et see vastab õiguslikele nõuetele
Millised õigusnõuded kehtivad ohutuskaardi suhtes
Ohutuskaardid (SDS) on reguleeritud REACH-määrusega (EÜ nr 1907/2006). Ohutuskaardi sisu ja struktuur on määratletud selle määruse II lisas. See põhineb kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise ülemaailmselt harmoneeritud süsteemil (GHS).
Kogu ELis on ohutuskaartidel ühtne vorm ja need sisaldavad 16 kohustuslikku jaotist – näiteks ohtude klassifikatsiooni, esmaabijuhiseid või ladustamise põhimõtteid. Tänu sellele on need ülevaatlikud ja praktikas hõlpsasti kasutatavad.
Ohutuskaardi keel, kättesaadavus ja ajakohastamine (SDS)
Kättesaadavus ja vastutus
SDS esitatakse tasuta hiljemalt toote esmakordsel tarnimisel. Ohutuskaardi õigsuse ja ajakohasuse eest vastutab tarnija.
Vorm ja ajakohastamine
Koostamisel järgitakse määrust (EL) 2020/878, mis on siduv alates 1.1.2023. Olulise teabe muutumise korral tuleb teha viivitamatu ajakohastamine.
SDS-i keel
SDS peab olema koostatud selle riigi ametlikus keeles, kus toodet müüakse. See peab sisaldama ka asjaomase riigi jaoks kehtivat teavet, näiteks mürgistuskeskust.
Milliste toodete puhul on nõutav ohutuskaart
Ohutuskaardi esitamise kohustus sõltub aine või segu koostisest ja klassifikatsioonist. Ohutuskaart on alati nõutav järgmiste ainete ja segude rühmade puhul:
- ohtlikud ained või segud, mis on klassifitseeritud vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008 (CLP),
- ained, mis vastavad püsivuse, bioakumulatsiooni ja toksilisuse (PBT) või väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate (vPvB) kriteeriumidele vastavalt REACH-määruse XIII lisale,
- ained, mis on kantud REACH-määruse XIV lisa kohasesse autoriseerimisele kuuluvate ainete loetellu.
Kui segu ei ole ohtlik, kuid sisaldab määrusega kindlaks määratud osa ohtlikke komponente, esitatakse ohutuskaart nõudmisel. See kehtib toodete kohta, mis sisaldavad:
- aineid, mis on ohtlikud inimese tervisele või millel on füüsikaline oht, kontsentratsioonis ≥ 1% (gaaside puhul ≥ 0,2%),
- ainet kontsentratsioonis ≥ 0,1% vedelates ja tahketes segudes, kui see on kantserogeenne, reproduktiivtoksiline, sensibiliseeriv või kuulub PBT- või vPvB-ainete hulka,
- ainet, millele kehtivad töökeskkonna kokkupuute piirnormid.
Mõne tooterühma puhul ei pea te ohutuskaart koostama. See puudutab eelkõige esemeid ja tooteid, mille suhtes kohaldatakse muid õigusakte, näiteks:
Tooted, mis ei eralda ohtlikke aineid
Inim- ja veterinaarravimid
Kosmeetikatooted
Meditsiiniseadmed
Toiduained ja loomasöödad
Radioaktiivne materjal
Vahetooted, mida ei turustata
Kuigi õigusaktid seda sõnaselgelt ei nõua, koostavad ettevõtted praktikas sageli ohutuskaart ka nende toodete jaoks. See aitab neil täita klientide nõudeid, eksportida kaupu väljapoole ELi ja selgelt kirjeldada ohutut käitlemist.
Kes vastutab ohutuskaardi eest ja kes selle koostab
Ohutuskaardi õigsuse ja ajakohasuse eest vastutab iga tarneahela osa. Ei ole oluline, kes dokumendi koostas. Aine või segu täielik õiguslik vastutus lasub sellel, kes selle turule viib.
Ohutuskaart peab olema koostatud kvalifitseeritud isiku poolt. Tal peaksid olema teadmised kemikaalialastest õigusaktidest, kogemused toksikoloogia, ökoloogia ja tööohutuse valdkonnas või vastav erialane väljaõpe.
REACH-määrus ei täpsusta täpselt, kes on „kvalifitseeritud isik“. Praktikas lähtutakse siiski sellest, et tegemist on üksikisiku või meeskonnaga, kellel on vastavas valdkonnas vajalikud kogemused ja erialased teadmised.
Mõnel juhul on siiski vaja tunda ka muid õigusakte. See kehtib näiteks järgmiste toodete ja ainete kohta:
- Lõhkeained
- Biotsiidid
- Taimekaitsevahendid
- Pesuained
- Elektrooniliste sigarettide täitevedelikud
Millal ja miks ajakohastada ohutuskaart
Toote koostise muutus
Ainete koostise või füüsikalis-keemiliste omaduste muutus.
Ohuteabe muutus
Uus või ajakohastatud klassifikatsioon, toksikoloogilised või ökotoksikoloogilised andmed.
Õigusaktide muudatus
Uued või ajakohastatud õiguslikud nõuded.
Staatuse muutus vastavalt REACH-määrusele
Kasutamise piirang (XVII lisa) või lisamine autoriseerimiskorda (XIV lisa).
Kliendi või järelevalveasutuse nõue
Ohutuskaardi kehtiva versiooni taotlus ebaselguse või vastuolu tõttu.
Korduma kippuvad küsimused ohutuskaardi kohta (10 + 1)
Peate esitama toote kohta ohutuskaardi, kui tegemist on aine või seguga, mis on CLP-määruse kohaselt klassifitseeritud ohtlikuks. Samuti peate selle esitama, kui toode sisaldab PBT- või vPvB-aineid või aineid, mis on kantud REACH-määruse kohasesse autoriseeritud ainete loetellu. Teatud segude puhul, mis ei ole klassifitseeritud ohtlikuks, ei pea te ohutuskaarti automaatselt esitama. Kui klient seda siiski nõuab, peate selle talle esitama.
Ohutuskaart ei ole kohustuslik ravimite, kosmeetikatoodete, toiduainete, sööda ega valmistoodete, näiteks plastosade või mööbli puhul. Praktikas esitatakse nende toodete kohta siiski mõnikord ohutuskaart vabatahtlikult, näiteks klientide taotlusel.
Jah. Kui müüte ainet või segu edasi ja lasete selle turule, peate tagama, et kättesaadav on ajakohane ja korrektne ohutuskaart. See kohustus kehtib kõigile, kes on osa tarneahelast.
Ohutuskaart sisaldab selget teavet aine või segu omaduste ja selle ohutu käitlemise kohta. See sisaldab näiteks teavet ohtlikkuse, koostise, tervisekaitse, esmaabi, ladustamise, transpordi või jäätmekäitluse kohta. Ohutuskaardi struktuur on sätestatud õigusaktides – see peab sisaldama 16 jaotist vastavalt REACH-määruse II lisale.
Ohutuskaart peab olema selle riigi ametlikus keeles, kus toode turule lastakse. Näiteks Tšehhi Vabariigis peab ohutuskaart olema tšehhi keeles.
Ohutuskaardi peab koostama pädev isik. See tähendab isikut, kes tunneb kemikaalialaseid õigusakte, mõistab kemikaalide riske ning omab kogemust tööohutuse või toksikoloogia valdkonnas.
Ohutuskaarti tuleb ajakohastada alati, kui ilmneb uus teave, mis võib mõjutada selle sisu. Tavaliselt on tegemist näiteks muudatusega sisalduvate ainete klassifikatsioonis, uute toksikoloogiliste andmetega, loa andmise või andmisest keeldumisega või formaalsete nõuete muutmisega. Ajakohastatud ohutuskaart tuleb tasuta esitada kõigile klientidele, kes on toote saanud viimase 12 kuu jooksul.
Kõigepealt kontrollige, kas toote kohta kehtib ohutuskaardi esitamise kohustus. See kehtib näiteks ohtlike ainete või segude puhul. Kui selline kohustus kehtib, taotlege ohutuskaarti tarnijalt. Ohutuskaardi esitamata jätmine nendel juhtudel on õigusaktide rikkumine. Kui ohutuskaart ei ole kohustuslik, peab tarnija teile vähemalt esitama põhiandmed vastavalt REACH-määruse artiklile 32.
Ei, ohutuskaart ei pea olema töökohal välja prinditud. Seda võib säilitada ka elektroonilisel kujul, kuid see peab olema igal ajal hõlpsasti kättesaadav töötajatele ja järelevalveasutustele.
Ei, ohutuskaardi omamise kohustus tuleneb Euroopa õigusaktidest ja kehtib ainete ja segude turule laskmisele ELis. Kui toodate tooteid üksnes ekspordiks väljapoole ELi, ei kohaldu Euroopa kohustus neile. Paljudel kolmandatel riikidel on siiski oma nõuded ohutusalase dokumentatsiooni kohta, mistõttu soovitatakse ekspordi eesmärgil tavaliselt koostada ohutuskaart sihtriigi eeskirjade kohaselt.
See sõltub sellest, kuidas te toodet käsitlete.
Kui ostate toote ega muuda seda mingil viisil, ei vaja te ohutuskaardi koostamiseks täiendavaid alusdokumente. Kasutate tarnija ohutuskaarti või vajaduse korral selle tõlget, kui see ei ole nõutavas keeles kättesaadav.
Kui pakendate toote ümber või muudate selle etiketti, lähtute tarnija ohutuskaardist, mida tuleb vastavalt kohandada.
Oma toote valmistamisel peate lähtuma retseptuurist ning kõigi kasutatud ainete või segude ohutuskaartidest. Nende alusel koostate seejärel lõpp-toote ohutuskaardi.
Mida peab sisaldama ohutuskaart
Ohutuskaart koosneb 16 jaotisest. Nende nimetused leiate REACH-määruse II lisa B osast.
1.1 Tootetähis
1.2 Aine või segu asjaomased kindlaksmääratud kasutusalad ning kasutusalad, mida ei soovitata
1.3 Andmed ohutuskaardi tarnija kohta
1.4 Hädaabitelefoni number
2.1 Aine või segu klassifitseerimine
2.2 Märgistuselemendid
2.3 Muud ohud
3.1 Ained
3.2 Segud
4.1 Esmaabimeetmete kirjeldus
4.2 Olulisemad akuutsed ja hilisemad sümptomid ning mõju
4.3 Märge igasuguse vältimatu meditsiiniabi ja eriravi vajalikkuse kohta
5.1 Tulekustutusvahendid
5.2 Aine või seguga seotud erilised ohud
5.3 Nõuanded tuletõrjujatele
6.1 Isikukaitsemeetmed, kaitsevahendid ja toimimine hädaolukorras
6.2 Keskkonnakaitse meetmed
6.3 Tõkestamis- ning puhastamismeetodid ja -vahendid
6.4 Viited muudele jagudele
7.1 Ohutu käitlemise tagamiseks vajalikud ettevaatusabinõud
7.2 Ohutu ladustamise tingimused, sealhulgas sobimatud ladustamistingimused
7.3 Erikasutus
8.1 Kontrolliparameetrid
8.2 Kokkupuute ohjamine
9.1 Teave üldiste füüsikaliste ja keemiliste omaduste kohta
9.2 Muu teave
10.1 Reaktsioonivõime
10.2 Keemiline stabiilsus
10.3 Ohtlike reaktsioonide võimalikkus
10.4 Tingimused, mida tuleb vältida
10.5 Kokkusobimatud materjalid
10.6 Ohtlikud lagusaadused
11.1 Teave ohuklasside kohta, nagu see on määratletud määruses (EÜ) nr 1272/2008
11.2 Teave muude ohtude kohta
12.1 Mürgisus
12.2 Püsivus ja lagunduvus
12.3 Bioakumulatsioon
12.4 Liikuvus pinnases
12.5 Püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate omaduste hindamine
12.6 Endokriinseid häireid põhjustavad omadused
12.7 Muu kahjulik mõju
13.1 Jäätmetöötlusmeetodid
14.1 ÜRO number või ID number
14.2 ÜRO veose tunnusnimetus
14.3 Transpordi ohuklass(id)
14.4 Pakendigrupp
14.5 Keskkonnaohud
14.6 Eriettevaatusabinõud kasutajatele
14.7 Mahtlasti merevedu kooskõlas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni dokumentidega
15.1 Ainete ja segude suhtes kohaldatavad ohutus-, tervise- ja keskkonnaalased eeskirjad/õigusaktid
15.2 Kemikaaliohutuse hindamine
Kas soovite näha, milline ohutuskaart praktikas välja näeb?
Vaadake ohutuskaardi (SDS) näidist. Näidisdokument aitab teil mõista, kuidas ohutuskaart on üles ehitatud ja millist teavet leiate üksikutest jaotistest.
SDS näidised allalaadimiseks
© 2026 SBLCore
