REACH-määrus
REACH (määrus (EÜ) nr 1907/2006) on Euroopa Liidu määrus, mille eesmärk on kaitsta inimeste tervist ja keskkonda kemikaalide riskide eest. See kehtib alates 1. juunist 2007 ja hõlmab kõiki kemikaale – mitte ainult neid, mida kasutatakse tööstuses, vaid ka aineid, mida leidub igapäevastes toodetes, nagu puhastusvahendid, värvid või liimid. Seetõttu puudutab REACH paljusid ettevõtteid kogu Euroopa Liidus.
REACH-määrus kehtib:
Tootja ja importija kemikaalide puhul
Levitajad ja allkasutajad
Ettevõtted väljaspool keemiatööstust, kes kasutavad aineid või segusid
REACH-määruse põhielemendid
1. Registreerimine
Iga ettevõte, kes toodab või impordib keemilist ainet koguses üle 1 tonni aastas, peab selle aine registreerima Euroopa Kemikaaliametis (ECHA). Registreerimine hõlmab:
- aine identifitseerimist,
- selle omadusi ja kasutusalasid,
- riskide hindamist ja meetmeid nende kontrollimiseks.
Esimene samm on päringu esitamine, millele järgneb nn registreerimisdokumentatsiooni koostamine. Mõlemad koostatakse IUCLID tarkvaratööriista abil ja esitatakse REACH-IT süsteemi kaudu. Dokumentatsiooni saab esitada individuaalselt või koos teiste ettevõtetega. Kehtib põhimõte „üks aine, üks registreerimine“, mis tähendab, et kõik osapooled peavad esitama registreerimise ühiselt.
Registreerimine kehtib ainetele kui sellistele, segudes sisalduvatele ainetele ning teatud juhtudel ka toodetes sisalduvatele ainetele (nt toodetes). Erandid registreerimisest kehtivad näiteks ravimite, toiduainete või radioaktiivsete ainete puhul.
2. Hindamine ja autoriseerimine ainete
Hindamine
Hindamise eesmärk on kontrollida, kas kõnealuse aine ohutuks kasutamiseks on piisavalt teavet kättesaadav. See toimub kahel tasandil:
Dokumentatsiooni hindamine
viib läbi ECHA agentuur, kes hindab andmete täielikkust ning kontrollib nende kvaliteeti ja täielikkust.
Ainete hindamine
viivad läbi liikmesriigid ainete puhul, mille puhul on tuvastatud konkreetsed probleemid (nt et need on kantserogeensed või reproduktiivtoksilised).
Kolmeastmeline hindamisprotsess:
-
- Hindamine – aine kohta kättesaadavate andmete kogumine ja analüüs.
-
- Otsustamine – ECHA võib vajaduse korral nõuda lisateavet, kui see ei ole piisav.
-
- Järelmeetmed – otsuse alusel võidakse taotlejalt nõuda täiendavate andmete esitamist või hankimist.
Kui hindamine toob esile tõsised riskid, võib aine olla piiratud või lisatud autoriseerimisele kuuluvate ainete hulka. Sel viisil püüab REACH järk-järgult vähendada kõige ohtlikumate ainete esinemist Euroopa turul.
Autoriseerimine
Väga ohtlike ainete (nt kantserogeensed või püsivad ained) puhul on kohustus saada eraldi luba. Eesmärk on kontrollida nende kasutamist ja võimaluse korral, kui see on tehniliselt ja majanduslikult teostatav, asendada need ained järk-järgult ohutumate alternatiividega.
3. Piirangud
Mõned ained võivad olla täielikult keelatud või neid võib kasutada ainult kindlatel tingimustel – tavaliselt tervise- või keskkonnariskide tõttu.
Piirangud võivad kehtida mitte ainult aine enda, vaid ka segudes või toodetes sisalduvate ainete kohta. Kõik kehtivad piirangud on loetletud REACH-määruse XVII lisas. Piirangute loetelu ajakohastatakse pidevalt.
Piiranguprotsess hõlmab:
- ettepanek – esitab liikmesriik või ECHA,
- dokumentatsioon – sisaldab aine identifitseerimist, kavandatava piirangu kirjeldust ja põhjendust ning koostatakse vastavalt REACH-määruse XV lisale,
- avalik konsultatsioon – märkused kõigilt huvitatud osapooltelt,
- hindamine RAC-i ja SEAC-i komiteede poolt,
- komisjoni otsus ja REACH XVII lisa ajakohastamine.
Kui piirang on heaks kiidetud, muutub see siduvaks kõigile tarneahela osalistele – alates tootjatest, importijatest ja turustajatest kuni allkasutajate ja jaemüüjateni.
Ettevõtete kohustused
REACH-määrus sätestab, et ettevõtted vastutavad kemikaalide ohutu käitlemise eest. Need üksused peavad tagama, et ained, mida nad turule viivad või kasutavad, on nõuetekohaselt riskide osas hinnatud ja neid kasutatakse ohutult.
Praktikas võivad need rollid olla:
Tootja
on ettevõte, mis toodab keemilist ainet kas oma tarbeks või tarnib seda kolmandatele isikutele.
Importija
ostab keemilisi aineid või segusid riikidest väljaspool ELi/EMPd ja viib need ELi turule.
Allkasutaja
kasutab keemilisi aineid või segusid tootmises, töötlemisel või oma majandustegevuse raames.
ELi-väline üksus
ei oma otseseid REACH-ist tulenevaid kohustusi. Määruse järgimise eest vastutab importija, kes viib ained või segud liidu tolliterritooriumile.
Ohutu kasutamise alase suhtluse aluseks on ohutuskaart (SDS).
Ohutuskaart (SDS) vastavalt REACH-määrusele
Ohutuskaart (SDS) kirjeldab keemilise aine või segu riske ja seda, kuidas seda ohutult käsitseda. Ettevõtted esitavad selles olulist teavet tarneahela vastuvõtjatele.
REACH-määrus ja selle II lisa määravad täpselt kindlaks, millal tuleb ohutuskaart koostada, milline see peab olema ja mida see peab sisaldama.
Peate koostama ohutuskaardi, kui toode on ohtlik või sisaldab aineid, mis vastavad õiguslikele kriteeriumidele, näiteks PBT, vPvB või loakohustuslikud ained.
Euroopa Komisjon muutis eeskirju viimati määrusega (EL) 2020/878. See määrus kehtib alates 1. jaanuarist 2023 ja seda kohaldatakse kõikidele uutele ohutuskaartidele ning ka neile, mida ajakohastate.
Peate esitama ohutuskaardi tasuta ja selle riigi keeles, kus te toodet müüte. Samuti peate seda pidevalt ajakohastama, kui muutub oluline teave toote või õiguslike nõuete kohta.
REACH lihtsalt ja vigadeta
SBLCore muudab ohutuskaartide loomise lihtsaks ja säästab teie aega, tagades samal ajal vastavuse kehtivatele õigusaktidele.
© 2026 SBLCore